...olen pikalt põgenenud kõiksugu asjade eest. Mu eest varjatakse asju, samas teisest küljest tuuakse kandikul ette. Miks varjata eksi eest seda, et oled uuega koos. Ehk olengi liiga tundlik jne. kuid minu jaoks on ka vaikimine valetamine. Samas ei tohiks ma absull sellest hoolida ja ehk ei hooli ka tema minu arvamusest. Samas tunnen nagu solvunud tunnet ja ehk isegi soovin pisara poetada ilusamatele aegadele. Ma pole kade, ma tean, et ma ei taha ja ehk isegi ei saa iial midagi sellist tunda. Samas olen õnnelik kui keegi suudab teha tema õnnelikumaks kui mina seda teha proovisin.
Kas Ma tõesti olen juba ammu unustatud ja ehk kasutaski ta vaid mind ära. Ma ootan, et mu sees tekiks viha. Et ma ei tahaks mõelda neile asjadele. Mäletan kuhu viimane kord jõudsin. Miks ma eile selle karbi avasin. Milleks? Ma lihtsalt tegin näo, et mind ei huvitanud see sõrmus. Ma tahtsin seda nii väga proovida aga ma ei tee seda. EI TEE.
Ma ehk tahaks kõik need asjad postiga minema saata. Kõik sinna kust nad tulnud on. Mul ei ole ju neid vaja ei praegu ega ka tulevikus mitte. Halvad mälestused vaid.
Mis minuga toimub. Ma tean et olen kõigest sellest nagunii ise loobunud juba. Ma tean, et sellel siin ei ole ka nagu mingit mõtet. Ja ma tean, et ei taha oma vana elu tagasi, kuid ma ikka ei saa aru miks mind see kõik Häirima korraga hakkas. Meeletu peavalu. Kõik need jutud mis korraga tulid. See pole ju minu asi. Igaüks teab ise mis teeb ja kuidas millegisse kellegisse suhtub. Mina suhtun asjasse nii ja tema ehk hoopis teisiti ja no sinna ei saa küll keegi midagi teha. Kui tema ei hoolinud on see tema asi ja tal peaks häbi olema. Ja kui temal on pohhui siis on minul ammugi ju. Sest tema ju oli see kes mu unustas siis kui ehk teda vajasin . Halloo ta on ju tmõtetu elukas nagu kunagi Gessuga jutuks tuli :D Korraga tekkis soov sellest ajast üht laualu kuulata aga ma isegi ei mäelta selle loo nime. Oli vist et keegi ootab sind. Appi !!!!!!( Väkk ei kuula ka )
Unusta ära ... Tahan karjuda endale.
Ehk leidiski selle õige armastuse. Ma lihtsalt pean olema õnnelik ju selle üle. Ja eks olengi. Lihtsalt olen uhke, et minul on vähemalt ikka veel tunne et" ma ei tahagi kedagi enam." Just nii nagu ta ise kunagi ütles, õnneks või siis kahjuks aga mina suutsin seda kauem t2ita kui tema.
Milleks talle üldse nii suur koht mu blogis, hallooooo ta pole mind väärt. Ja samas õelusega loodan et ta toda uut laseb samamoodi üle. Ahh milleks halba soovida. Pigem võiks ju midagi head soovida ... aga praeguste emotsioonide juures ei ole see võimalik . Vähemalt on mul hea meel, et ta on temavanune ja et mu meelest kole ka :D
Õelus :)
Ma ometi pole armukade aga mingi imelik õelus on sees.
Tema eluga võrreldes on minu elu ju lill. Ma olen ju juba seal ämbris korduvalt ära käinud. Nüüd elan väga head elu. Remonditud korter, sügisest kool jne. Liiga hea. Ja kui asjad oleks teisiti siis siiamaani oleks ma seal samas urkas kus kõik Teised selle asjaosalised ikka veel on. Ei seda ma ei sooviks. Seega on õige valik ikka elada oma elu ja lasta teistel ka elada. Laigiks ta uut suhet aga raaaiisk ei saagi :D
Suudan end oma jutuga naerma ajada. Mida siis soovida
Happy end või midagi :D või siis happy forever :D
Igatahes Elu On Ilus :)
No comments:
Post a Comment