Need armsad siirad hetked ja väiksed rõõmustavad pisiasjad, hoiavad mind rajal – Minu enda rajal, mida ma ise loon, ajades omi asju, neid mida ma ise valinud olen, mis mind köidavad.
See aasta on olnud karm, kohati tundub, et isegi ebaõiglane. Aga näed, kalendris tiksub kohe viimane kuu, sellest aastast. Ja siin me oleme täna, me oleme kõigega hakkama saanud, mida elu meie teele toonud on. Jah ,, kaikaid kodaratesse ´´ on tulnud kõik võimalikest ja ka võimatutest kohadest, kuid siia hetke oleme me jõudnud, täna ja praegu. Ja kõik ei olegi sugugi halb. Ma ei oskaks ehk mõista nii hästi elu ja inimesi enda ümber, kui seda kõike minuga juhtunud ei oleks. Nagu öeldakse, mõnikord sa võidad ja mõnikord sa saad õppetunni.
Tõsi küll, mõni kogemus on tohutult valu endaga kaasa toonud, et ka aja möödudes, ei suuda sa sellele mõelda, ilma et valus jõnks südame alt läbi ei käiks. Eriti karm tundub, kui see kõik sulle ennast ise meelde tuletab – leiad, mälestuste hõlma kadunud pildi.. Satuvad ette kirjaread, mida ammu enam oodata ei julge. – Ühtäkki tunned kuidas maailm su ümber seisma jääb, praegune reaalsus kaob kaugustesse ja su minevik viskub mälupiltidena su ette, vererõhk tõuseb ja käed värisevad… Raputad pead ja teadvustad endale, et see ei olnud sulle hea, täna ma olen piisavalt tark, et enam ma sellesse ennast ei mässi.
Lähed kööki, paned kohvi hakkama ja vaatad aknast kohevat lumevatti, veendumaks et oled tagasi tänases reaalsuses. Hinge jääb siiski rahutult rahulolev tunne.
No comments:
Post a Comment