Teine Päev

Eilne päev oli lihtsalt liiga ebatavaline. Reeglid oleks kui lausa rikkumiseks. Loon endale iga päev reegleid, mitte selleks et neid rikkuda, kuid rikun neid siiski.Tegin selle mõttetu kõne. Kõne, kõne mis varem oli mulle meeletu tähtsusega. Ma saingi suhelda minevikuga. Täna hommikul kahetsen seda. Ma ju tean et mälestustes rännata on hea, kuid ma ei taha neid aegu tagasi.Vabandan, kuid olin sügavas joobes. Olin lihtsalt endalegi tundmatu. Rikkusin iseenda reegleid. Samas rääkisin lihtsalt seda kui hea oli  kuulda mälestuste häält, kuid tahtsin neid näha ja just see oligi viga. Kõik peab ju kunagi mööduma.

Kaine peaga ei oleks ma iial seda teinud. Kahetsen.

Ma ei joo tavaliselt nädala sees, kuid eilseid valusi ei leevendanud miski. Ei see ei olnud vaimne valu. Mul on lõualuu ja põskkoopa põletik. Ükski rohi ei leevendanud seda valu, ja siis otsustasin baarikappi tühjendada.

Tänaseks hommikuks kõik valud kadunud. Seega vist aitas :)

Samas nüüd mõtlen et alati ju ongi nii et heaga kaasneb tükike halba.

Ma olen sõnatu. Iseenda peale vihane. Kuid õnneks homme on mul eriline päev. Lähen väiksele reisile.
Nii mõnus kui näed kedagi, kes suudab puhtast pilgust sind viia taevani. Ta ongi lihtsalt eriline. Võrreldes minevikuga on see midagi täiesti uut. Mälestused ja minevik oli ja on täis valesid ja täitmatta soove ja lubadusi. Olevik ehk reaalsus on mul nüüd ju palju parem. Ma lihtsalt olen keegi, olen mina ise ja meeldingi teistele tänu sellele. Ma ei pea tegema ühtki pingutust. Lihtsalt olengi õnnelik. Olevikus pole selliseid ei pettumusi, petmist ega pettust.  Praegu on kõik nii siiras nii aus. Ja NII NII Hea.

Eks peangi tegema vigu, et aru saada, mis on mulle halb ja mis on hea. Ma õpin neist vigadest. Õpin elama veel õnnelikumat elu. Seda inimestega, kes hindavad mind sellena, kes olen.

Ma ei korda seda. Kustutasin kõik need numbrid. Ma ei vaja neid enam. Juba ammu tahtsin sellega lõppu teha. Juba ammu panin mineviku karpi- kõik mälestused pakkisin ära ja mul ei ole tahtmist neid lahti teha. Nad ju tegid mulle nii haiget. Nad jätsid mu siis kui neid kõige enam vajasin. Nad ju ei hooli ja nad ei oska hinnata armastust. Ma ei taha olla nagu nemad ja ma ju ei olegi. Ehk olengi teistsugune. Ehk tahangi selline olla nagu olen. Ehk tahangi hinnata maailma just sellisena nagu mina seda näen. Nii on ju see palju parem paik.

Kokkuvõteks.
Ma olengi ebatäiuslik. Kuid just see teeb minust, sellise inimese nagu olen. Oskan olla nii hea kui halb. Eile olin halb. Tüütu ja tahtmisi täis, kuigi ma ei vaja neid mälestusi eilsest. Ma ei soovinud ärgata, sest kahetsesin lihtsalt liiga palju. Ma tahtsin ja tahan siianii et see oleks uni. Eks ma tõestasin sellega endale, et minevik on küll ilus kuid reaalsus on veel parem. Tänud Kerlile ja Bellule, kes mõistavad või vähemalt üritavad mõista kõiki mu tegusid. Nad toetavad mind ja mõistavad, et kaine peaga poleks ma iial nii käitunud. Suured tänud neile, et nad on lihtsalt mul olemas.

Ma Armastan Elu Mis Mul On Praegu.