Ära jäta kunagi edasi püüdlemast! Õnn pole see, kui me sihil oleme, vaid õnn on see, kui teame, et sihile püüda jõuame.

... täna  oli üle 30 vaataja kes käisid ja tsekkisid, kas ma olen midagi kirjutanud blogisse aga pidid pettumuse osaliseks saama. Mul oli jälle tegus päev ja ei jõudnud blogisse.
Ma oskan naeratada,ma oskan nutta,ma oskan hinnata seda mis mul on ja seda. kes mul on,ma oskan hinnata sõpruse tähendust ja oskan hinnata elu.Sellepärast ma naudin igathetke oma elust ja ei virise aegade üle mis kunagi olid vaid lähen eluga edasi..

Ma võin teistele kohutavalt palju haiget teha .. ja osad kinlasti kahetsevad, et mu ellu ilmusid .. Kui aus olla, kõik teod, mis  minu vastu tehtud on saavad kord topelt karistuse .. Ma naeran valusalt näkku, sest nad pole pooltki nii õnnelikud kui mina  .. Ja ära unusta .. Kunagi pole kindel kas võidab kass või hiir .. Kass on kiire, kuid hiir on taibukas .. Ja ka mina kuulun hiirte valda .. Ma vihkan inimesi, kes teistele odavalt haiget teevad, nende headust ärakasutades, neist hoolimata .. Nad ei vääri midagi .. Ja nende pisarad on nauditavad ...
Õnnetus pole mitte see, kui tuleb surra , ilma et su unistused oleks täide läinud, vaid õnnetus on mitte unistada ja mitte olla õnnelik kõige sellega mis sul on .Häbiasi pole mitte see, kui sa ei püüdle tähtede poole, vaid see, kui sul pole tähti, mille poole püüelda. Või kui Sul oleks täht aga Sa siiski ei püüdle. Nii kaob ju tähe mõte ja miski ei erista teda teistest.
Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde...Iga  vabandusega võidame taas tükikese endast tagasi. 
Katsuge  õppida oma rõõmudest. Tarkuseraamatu lööb õnn silme ees kinni - ühtegi õppetundi ei taha ta  anda. Naer katab pilgu ja kutsub eluga pimesikku mängima. Alles komistades tuleb mure  silmi avama ja sa leiad end õpipoisina, eksimuste aabits kaenlas.


Vahel tahaks karjuda inimestele et:" Kuidas Te võite  kõhelda? Riski! Riski ükskõik millega! Ära hooli enam hoiatustest, arvatagu mis tahes. Tee,seda mis on kõige raskem. Mis tundub Sulle vaid hea kuid kasvõi täiesti võimatu.Tegutse enda nimel. Vaata tõele näkku.Nii Sa saadki ju õnnelikuks ja öelda kord, et olen enda üle uhke"

Kokkuvõttes – armastus pole midagi muud, kui omaenda väärtomaduste peegelduse nägemine teises inimeses ja mustast pesust ei tule üheski peres puudus, see on kindel :)

Ma ei otsi kedagi sest tean, et otsides parimat võin kaotada  ka selle, mis on hea.

Me ei ole ühesugused. Kõik oleme erinevad. Aga seob meid see, et iga inimene püüab olla õnnelik. Ükskõik, mis hinna eest. Nagu kõik, nagu alati minagi :)

Ja kõigist asjadest, mis eales kaotanud olen igatsesin ma kõige rohkem siiski oma mõistust :) ja selle sain ka tagasi nagu näha on :)