Millestki midagi

Tundub et asi tüürib nii et kirjutan peale nv-si :) Ju siis on rohkem aega :D

Eile jälle pidu siis. Olin " KaineKas".

Mmm algul oli hirm, et nii pole võimalik pidu panna. Mitte sellepärast et olin kaine. Lihtsalt kuidagi võõraks jäänud seltskond ... ja kõik täiesti omas mullis. Muidugi nende olekule oli see vastav. Suhteliselt RÕVE tegelikult aga jah nende elu. Ma lihtsalt võtsin asjast maksimumi ja olen rahul. Kõik see osutus kergemaks kui ma arvasin. Tegin ära ja ei olnud midagi hullu. See ei tähenda veel seda, et ma rahu saaks. Kus sa sellega. Hommikul kui lõpuks mingi 8 ajal magama sain siis unenäod olid jälle jumala segased. unenäod kujutavad midagi väga veidrat endast. Ma ehk peaks midagi ette võtma või ma ei tea kuidagi läbi rääkima. Lõpetamata otsad ehk täiesti sõlme siduma. Kuid see tundub võimatu. See pole see inimene ja samas ehk eilne oli ka selle rahu leidmise jaoks üks väärt samm. Kunagi pean ma ju nendest piinajatest vabanema. Isegi joonud olekus ei tekkinud mul ühtki sellist erilist emotsiooni, et ma oleks tahtnud et midagi oleks teisiti. Mulle meeldis see mis oli ja ma ei vajanud absoluutselt muud. Ja ometigi unenägudes ei saa ma ikka rahu.
Kas tõesti petan ise ennast. Ma ei suudaks seda uskuda. Ja sellistes olukordades oleks võinud ju tekkida mingi emotsioon ja teha mingeid lollusi mida pärast oleks kahetsenud. Aga no ei midagi.
Tänu sellele tunnen ka ennast üsna tugevana, et nagu isegi juues enam ei teki rumalaid mõtteid aga teisest küljest olen ikkagi unenägude pärast mures.
Arvan, et eile suutsin nii endale kui teistele seda tõestada.
Ma ei oskagi nagu öelda kas see häiris mind... Samas ega see vastus polegi oluline.
Homsest olen siis praktikal. suhteliselt kass. Tahaks nii puhata aga aega pole.
Pean niigi ise endaga pidevas arutluses olema. Oootan nii väga seda aega kui olengi saavutanud selle kõik just sellisel kujul nagu soovin. Ehk käitusin ka eile natuke ülbelt aga see ei olnud see ülbus mis tavaliselt enesekaitsena kasutusele võtsin. Lihtsalt järgisin oma reegleid. Ja nüüd olen õnnelik, et mu reeglid toimivad,  mitte ainult teoorias vaid nagu näha oli, ka praktikas. Ülihea tegelikult. Jälle üks samm eesmärgil lähemal.
Endale tuli lihtsalt aega anda. Ma ei ütleks et see siianii käidud tee kerge oli ja ma ei arva et edaspidi nüüd on elu kerge vms. Lihtsalt endaga tegelemine ja ise enda mõistmine, reeglite tegemine ja järgimine viivad eesmärkideni. Iga eesmärk väärib märkimist. Olgu see siis merest või kogu meri.
Ma olen uhke enda elu üle ja kõige selle jama üle ka mis mind selle kogemuseni viinud on. See on ju mind teinud just selleks kes olen.
Reaalselt ei pea ma ennast kellestki paremaks või halvemaks aga mu käitumistel on sügavamad põhjused kui lihtsalt hetke emotsioon. Kui ma haiget saan siis ehk isegi andestan , kindlasti mäletan ja võimalusel maksan kätte. kuigi see pole eesmärk omaette. Kuid vaevalt ma ka võimalust kasutamata jätaks. Ma sooviks ehk isegi, et ma ei tahaks kätte maksta. Üldjuhul ma pole selline eriline kätte maksja. Aga kes teab ehk pole lihtsalt piisavalt head võimalust olnud.
On inimesi kellest hoolin ja neile andestan nagunii igasuguse käitumise, siis on inimesed kellega suhtlen kuid nende heaolu ja arvamus mulle korda ei lähe ja siis on inimesed kelle puhul ma leian et ma ei soovi nendega isegi mitte suhelda sest ma ei leia et see mulle mingit pinget pakuks :)